Nädal 1: Noppeid IT-lahendustest, mis on kolme viimase aastakümne jooksul maailma vallutanud
Esmalt 1990. aastad
Lõuna-Korea firma SaeHan Information Systems esitles 1998 aasta märtsis Saksamaal CeBIT messil esimest 32MB mäluga mp3 mängijat MPMan F10. Suur edu seda saavutust vastu ei võtnud. Inimesed ei saanud aru, miks on vaja sellist veidrat seadet, kui muusikat saab kuulata edukalt ka CDlt või kassettidelt. Leigest vastuvõtust hoolimata pani SaeHan oma MPMani juba mais masstootmisele ja keegi ei osanud ennustada, et mp3 mängijast võib saada selline hitt nagu oli olnud varasemalt Walkman (kassetimängija). Leiutamise järgsel kümnendil müüdi igal aastal umbes 150 miljonit mp3 mängijat. (Koreajoongangdaily)
Mõni kuu hiljem toodi Diamond Multimedia Rio poolt välja PMP300 mp3 mängija, mis oli esimene kõige edukam mp3 mängija. PMP300 oli ka 32MB mäluga, aga sellel oli suurem ekraan ja Smart Media mälukaardi pesa, millega oli võimalik mahtu veelgi suurendada. (The Register)
Sel ajal kardeti et digitaalsete meediumite tulek toob kaasa autpriõiguste rikkumise. Üks kuu pärast PMP300 ilmumist kaebaski Recording Industry Association of America (RIAA) Diomondi kohtusse ja 10 päevaks lõpetati isegi toote müümine. 1999. aastal lõpetati vaidlus ja kohus selgitas välja, et firma ei ole vastutav oma kasutajate käitumise pärast. (The Register)
Aastal 2001. tõi Apple välja iPodi, mis sai veel kuulsamaks.
MPMan F10
Liigume 2000. aastatesse
Milleeniumivahetuse saabudes usuti, et maailm saab otsa ja kui mitte täielikult, siis vähemalt arvutisüsteemid lähevad hulluks ja tehnoloogia kaob. Seda aga ei juhtunud. Kõik arenes kiirelt edasi ja kui poleks aastat 2005, poleks meil niivõrd kuulsat videojagamisplatvormi nagu seda on Youtube.
Youtube'i kõige esimene video 2005. aastal
Youtube'i asutasid 14. veebruaril 2005. aastal kolm meest: Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim, kes kõik olid tegelikult PayPali töötajad. Nende algne idee oli teha videoplatvorm selleks, et inimesed saaksid jagada oma koduvideoid. Lehekülg kogus kiiresti vaatajaid ja videote üleslaadijaid, juba aasta hiljem oli päevane videote üleslaadimise hulk 100 miljoni video juures. (Britannica) Nüüdseks pole leheküljel enam ainult koduvideod, vaid sinna saab laadida nii muusikavideoid, filme kui teha ka live ülekandeid. Vaatajatel on võimalus teiste inimeste üleslaetut vaadata, kommenteerida ja jagada.
Aastal 2005, proovis ka Google luua oma videojagamiseks sobivat lehekülge. Välja mõeldi Google Videos, kuid Youtube'i vastu see ei saanud ja peagi ostis Google hoopis Youtube'i ära. (Britannica)
Ja viimaseks 2010. aastad
Kuidas tellitakse taksot? Helistatakse numbrile 1200 või 1918? Viimasel ajal vist ikka võetakse taskust telefon ja avatakse mõni sõidujagamisteenus. Teerajajaks sel alal võib pidada Uberit. Kuigi firma asutati aastal 2009, toimus esimene sõit aastal 2010. (Uber)
Uberi asutajad olevat ühel külmal õhtul taksota jäänud. Sellest tekkis idee luua rakendus, mille abil saavad inimesed endale nutitelefoni abil takso järgi kutsuda. Pärast esimest sõitu San Franciscos hakkas Uber kiirelt üle maailma levima ja praeguseks toimib rakendus rohkem kui 500 linnas. Nüüdseks pakutakse ka toidu kohaleveo ja jalgrataste rendi võimalusi. (Uber)
Uberi-sarnane järglane Euroopas on näiteks Eestist alguse saanud firma Bolt.
Kommentaarid
Postita kommentaar