Nädal 6: autoriõigustest

Sel korral tuleb jutuks Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The Case for Copyright Reform". Õigemini vaatasin ettepanekuid, kuidas võiks autoriõigusi muuta. Mul on täna võimalus rääkida kui muusik ja looja. Seepärast puudutavad käsitletud punktid mind igapäevaselt.

Tooksin esmalt välja punkti, kus sooviti autoriõiguste kestvust muuta praeguselt 70 aastalt (pärast autori surma) 20 aastale (alates loomisest). Sellise muudatuse sisseviimine tähendaks, et kui kirjutan praegu loo, poleks mul 50-aastaselt enam oma täna kirjutatud muusika osas mingeid õigusi ega autoritasusid. 

Arvan, et praegused 70 aastat võiks muuta lühemaks, aga mitte selliseks, nagu raamatus pakuti. 50 aastat pärast surma oleks veel aktsepteeritav. See kõik on ju ikkagi selleks, et minu järeltulijad samuti minu loomingu eest tasu saaksid. Pisike pärandus. 

Näiteks kui avada kõige uuem trükk Eno Raua ümberjutustusest Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg" põhjal, leiab sealsetelt lehekülgedelt märke, et kõik õigused raamatule on pärinud Aino Pervik. Raud ise suri 1996. aastal, kuid 26 aastat on Eno Raud endiselt oma abikaasat toetanud - justnimelt autoritasude olemasolu pärast. 

Free samplingu kohta tahaksin lisada, et autorile peaks ikkagi jääma õigus otsustada, kas ja kuidas lubab ta oma teose osasid kasutada. Hetkel on nii, et kui tahad kellegi (kes pole oma õigusi vabaks lasknud) loomingust kasutada olulist või väga hästi äratuntavat motiivi, peab selleks luba küsima. Kui teed remixi või paroodia maitsekalt ja autorile meeldivalt, saad suure tõenäosusega autorilt loa tema loomingut kasutada. Arvan, et on lihtsalt väga viisakas ja head muljet jättev, kui teavitad autorit ja küsid temalt luba.

Leian, et on asju, mille üle võib pidevalt mõelda ja arutleda, pakkuda erinevaid lahendusi. Samas usun, et on ka asju ja olukordi, mis töötavad kenasti ja mida pole vaja muuta. Nii on ka raamatust loetud ettepanekutega. Kui ma poleks ise selles vallas tegev, oleks mul ilmselt muidugi meeldiv, kui kõike saaks tasuta ja vabalt kasutada. Samas autorina on ikkagi meeldiv, kui saan oma loomingu ja selle saatuse üle otsustada ning tean, et looming ka kasu toob - nii mulle kui hiljem ka minu järglastele.